Meike Blogi

07/05/2009

Maroko reis 16-24 aprill 2009

Filed under: Uncategorized — meiksu @ 13:08

16.04.2009 – 1. päev Tallinn – Riia – Bergamo – Malpensa – Casablanca – Mohammedia

Reis algas sõiduga Riia lennujaama. Riia kesklinnas saime kokku ühe  Siimu isa tuttavaga, kes näitas teed lennujaama. Kohale jõudes läks kõik ladusasti, saime kohvrid antud ja liikusime lennuki peale.  Lennukis palusin ühel naisel ümber istuda, et ma saaksin lastega kolmekesi koos istuda. 😀 Trinity ja Trevor lennureisi ei kartnud ja pidasid ennast kenasti üleval.

Ryanairiga lendasime siis Riiast Milanosse Bergamo lennujaama, seal keerasime kella tunni võrra tagasi ja istusime bussi peale ning sõitsime Milano kesklinna .

Bergamo lennuväljal, taga Alpid

Bergamo lennuväljal, taga Alpid

Kahjuks võttis meid Milanos vastu vihm. Loodus oli kõik juba kaunilt rohetav, võrreldes Savonlinnaga, kus olid veel sügavad lumehanged sel ajal.  Kekslinnast istusime teise bussi peale ja siirdusime teise lennujaama Malpensasse. Seal oli meil aega 4 tundi aega enne seda, kui saime ennast registreerida järgmisele lennule.  Seal siis sõime Itaaliale kohaselt pitsat. Pitsad olid megasuured ja müüdi tüki kaupa, ühest tükist sai kenasti kõhu täis.

Stjuuardessid

Stjuuardessid

Lennujaamas siis igavlesime niisama, klõpsisime vastastikku pilte teha.  Ühe laheda stuujardesside pildi sai Siim ka tehtud.

Kui me lõpuks check-in`i saime, oli juba pimedaks läinud ja väljas sadas vihma ning lõi välku. Oli päris kõhe tunne. Ja see tunne süvenes, kuna enamus, kes Casablanca lennule ennast registreerisid olid marokolased – tõmmu nahaga mehed, rättides naised. Tekkis korra selline tunne,et tahaks koju tagasi. Et kuhu ma õige nüüd lähen oma arust.

Lennukis oli palju väikeseid lapsi ja imikuid. Enamus neist olid kisasid nii õhku tõusmise kui maandumise ajal. Minu lapsi ükski asi ei kõigutanud, nemad magasid nii õhkutõusmise kui maandumise maha.  Üritasin neid küll üles raputada, et nad vahepeal neelataks, et kõrvad lukku ei läheks, aga nad olid lihtsalt nii väsinud juba. Isegi olin väsinud ja sai pool aega lennust tukutud. Kella keerasime sellel lennul veel 2 tundi tagasi ja kohale jõudsime Casablancasse pool 12 õhtul nende aja järgi.

Kohale jõudes ootasime oma pagasit, seisime lindi ääres, aga mida pole, on meie kohvrid.  Närv täitsa must juba, et kas niimoodi hakkabki meie puhkus. Siis tuli üks kohalik lennujaama töötaja ja ütles, et Jet4You kohvrid on teisel lindil. Kivi langes kohe südamelt ja saime kenasti oma kohvrid kätte.  Siis pidime veel maale sissetulemise paberid ära täitma, seal küsiti aadressi, kus me elame. Meil seda anda polnud, mul polnud õrna aimugi, kus mu onutütar Mirja elab. Politsei tegi küll nägusid, aga maale ta meid lasi.

Järgmine ärev moment oli meil see, et kes meile vastu lennujaama tuleb ja kui kedagi pole, siis mis me edasi teeme. Meil Mirjaga jäi täpselt kokku leppimata, kes ja kus järgi tuleb ja ma isegi ei teadnud ta maroko numbrit, et helistada ja täpsustada. Õnneks läbi väravate minnes, oli Mirja kenasti vastas ja meie resi jätkus autoga Mohammediasse, mis oli u 40 minuti autosõidu kaugusel.  Kohale jõudes pakkus Mirja meile teed ja kohalikke maitsvaid saiu mitmes erinevas versioonis koos maasikatoormoosiga. Me olime nii väsinud, et ega me palju küll ei söönud ja vajusime kiirelt voodisse magama. Meie reis oli kestnud kokku 24 tundi.

2. päev – Mohammedia

Hommikul ärkas Trevor kõige esimesena, hommikul pool 8.  Mängisime Rayane`i mänguasjadega niikaua kuni ka ülejäänud rahvas üles ärkas. Hommikusöögile läksime ühte ookeaniäärsesse kohvikusse, kuhu söögid sai ise kaasa võtta ja joogid siis tuli kohapealt tellida.  Mirja käis tee peal kohalikust poekesest läbi ja haaras värsked saiad ja juustu kaasa. Peaks ütlema, et saiade valik Marokos on väga suur – pikad saiad, kringlikese moodi magusad saiad, ümmargused sutsu lavaši meenutavad saiad, 100-mulli pannkoogid, nuudlisaiad jne… Jõime siis kohvi ja värskelt pressitud apelsinimahla, mis on ka selle maa eripära.

Värsket mahla nautimas

Värsket mahla nautimas

Iga nurga peal olid apelsinid ja ka väike press, et said tee ääres peatuda ja väikse joogi võtta.  Ja muidugi ei saa ära unustada minttuteed, milles oli suur kogus suhkrut ja seda oli suht raske juua seetõttu.

Trevori ujumine

Trevor suplemas ookeanis

Lapsed said siis oma esimesed ranna kogemused kätte.  Liiv ja ookean. Püksisääred sai üles kääritud ja lapsed läksid jalgupidi vett katsuma. Ju see põhi oli künklik või oli Trevoril lihtsalt kondinõrkus, igatahes sisse ta kukkus ja märjaks ta sai.  Mirja hea inimene laenas meile oma fliisi ja Trevor edaspidi lippas selles ringi, kuniks koju saime ja riided ära vahetasime.  Peale seda suplust Trevor enam ookeani äärde ei kippunud. Ütles, et suured merelained tulevad ja tema ei taha sinna minna. Kuna jalaga katsudes oli vesi ka suht jahe, siis mul polnud selle vastu mitte midagi.

Peale hommikusööki käisime korra turult läbi, sest Mirja tahtis õhtuks kana osta ja Trinityl oli isu maasikate järele. Kuid me ei saanud kumbagi, sest kuna oli reede, siis pea kõik kaupmehed olid palvetamas. Reede on neil seal suur palvetamise päev, nad käivad päevas ca 5 korda palvetamas.  Käisime siis kohalikus supermarketis, kus saime õhtusöögiks vajaliku kraami kätte ja läksime seejärel ookeani äärde päikest võtma.

Ookeani ääres oli suhteliselt kõva tuul, ega päris bikiinide väele ennast ei võtnudki. Esiteks oli jahe ja teiseks olid nagu väljanäitusel. Kohalikud mehed käisid kogu aeg teki äärest mööda ja vahtisid. Üks mees jalutas mööda koos väikese kitsekesega.   Seal on väga populaarne jalgpall ja noored tulevad peale kooli  randa jalkat mängima.  Kui me koju hakkasime minema, oli praktiliselt kogu rand neid mängijaid täis.

Koju jõudes pakkus Mirja meile väga maitsvat kana, koos kartulite ja muude ürtidega.  Serveeriti seda ühes suures taldrikus, igale ühele oli oma kahvel ja juurde sai, mida kasutati ka kastme võtmiseks ja niimoodi me sõimegi. Lastele igaks juhuks anti siiski omad taldrikud. Toit oli väga maitsev. Ja magustoiduks saime me maasikaid ja imemagusat melonit, mis suisa suus sulas.

Murumunad

Murumunad

Õhtupimeduses käisime veel koertega jalutamas ja Mohammediaga tutvumas. Saime ka ühed murumunad pildile.

3. ja 4. päev – Cascades d`Ouzoud

Järgmisel hommikul ärkasime väga varakult, et startida mägede poole, vaatama kaunist koske. Startisime hommikul umbes poole 7 paiku,  kuna päeval oleks liiga palavaks ilm läinud,et pikka autosõitu vastu pidada.  Olime rentinud auto kaheks päevaks – Renault. Oli küll pisike, aga mahtusime kenasti ära ja sõidetud me saime. Meiega koos reisisid siis ka Mirja perega. Ilma nendeta poleks me vast nii libedalt kohale jõudnud. Meie autoreis kestis pea 7 tundi vahepeatustega, aga kohale me jõudsime. Tee peal tegime peatusi kohalikes linnakestes, kus sõime lõunat – väga maitsev ja odav oli.  Ühes linnakeses tegime vetsupeatuse, kuna see oli suht turistipiirkonnast väljas, siis olime meie suuremad vaatamsiväärsused kui linn meile. Üks mees oma vankri pealt passis kogu aeg meile autosse.

Mees vankris

Mees vankris

Väga lahe oli mägedes autoga sõita – sinkavonka teed ja kitsad. Minu jaoks ka hirmutav, kuna pelgan kõrgust ja pidin veel juhtima ka.

See 7 tunnine vaev tasus ennast ära. Ees ootas meid kaunis kosk, mis on 120 m kõrge.  Alguses pildistasime kose juures üleval pilte, pärast siis jalutasime treppidest alla ja tegime seal pilte.   Minu jaoks oli selle reisi üks kõrgpunkte just see kosk.

Vaade kosele

Vaade kosele

IMG_7929

Kose ääres sai palju pilte klõpsitud.  Kuna sinna oli pikk maa, siis plaanisime seal kose ääres ööbida. Õnneks oli meil kaasas Ali, kes oskas araabia keelt ja leidis meile majakese, kus me ööbida saime. Eesti mõistes oli siis tegemist kodumajutusega, kus pererahvas elas ise ühes majaosas ja meie käsutuses oli siis 3 tuba.  Midagi väga luksuslikku ei olnud, aga katus oli pea kohal ja voodi oli olemas.  Luksuslik tualett oli meil ka. 😀

Meie WC

Meie WC

Õhtusöögiks sõime kose ääres pannkooke ja kohalikku rahvustoitu tajine`t.  Seda tehakse spetsiaalses koonusekujulises savinõus süte peal. Me ootasime enda toitu üle tunni aja, kõhud olid nii tühjad, seega sõime enne pannkooke moosiga ja siis allest soolast. Enne õhtusööki olime veel käinud kohalikul turul ja varustanud ennast värkse kraamiga. Lastele sai 2 kilo hernest ostetud, endale siis apelsine ja melonit.  Ei pea vist uuesti lisama, et need olid väga maitsvad. 😀

Tajine`i nõud

Tajine`i nõud

Tajine

Tajine


Advertisements

Lisa kommentaar »

Kommentaare veel pole.

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: